Suurte muutuste ajal, 90- ndate alguses ja keskpaiku tekkis hoolekandes rida uusi asutusi, mis pakkusid   teenuseid puuetega lastele ja noortele. Uue teenusena alustati laste ja noorte õpetamist professionaalsete pedagoogide juhendamisel, kuna paljud erivajadustega lapsed ja noored   ei saanud nõukogude ajal vajalikku kooliharidust.

Aktiivsete vanemate initsiatiivil sündis 1993.aasta detsembris uus munitsipaalasutus – Tallinna Puuetega Noorte Õppekeskus Juks, mis hakkas korraldama puuetega noorte ettevalmistavat õpet ning arendama noorte loovust ja iseseisvat toimetulekut. Õppekeskus oli üks esimesi omataolisi taasiseseisvunud Eestis.

Oluliseks peeti õppijate arendamist kunsti kaudu: töötati klaasimaali-, portselanimaali-, maali ja keraamika- ning tekstiilikojas. Kunstikoordinaatori eestvedamisel korraldati erinevaid näitusi ja osaleti valdkonda kuuluvatel näitustel. Töö kunstikodades on toetanud noorte arengut igati positiivses suunas ja seetõttu on valdkond kujunenud keskuse üheks prioriteetsemaks.

2000. aasta mais alustati õppekeskuses täiesti uue ettevõtmisega – tööpraktika asutustes. Praktikakohtade saamine osutus vaevarikkaks, sest ühiskond ei olnud veel valmis puuetega noori avatud tööturule vastu võtma. Esimesteks praktikabaasideks said päevakeskus, lasteaed, sotsiaalmaja, misjonikeskus, kauplus ja catering firma. Tööülesanded olid järgmised: ratastoolis laste abistajad, köögiabiline, majahoidja, vanurite abistaja, koristaja ja laotöölise abi. Tööharjutamise käigus omandati tööeluks vajalikke oskusi, süvendati teoreetilisi teadmisi ja saadi kogemusi . Oluliseks kujunes täiskasvanu rolli omaksvõtmine (identiteet, enesehindamine, motivatsioon, kohusetunne, vastutus ja oma tugevate-ja arendamist vajavate külgede teadvustamine.) Nüüdseks on tööpraktika üheks oluliseks valdkonnaks keskuse töös.

2003. aastal loodi Tallinna Puuetega Noorte Õppekeskus Juks struktuuriüksus Kaitstud Töö Keskus Juks, mis töötas sidusas koostöös Õppekeskusega. Õppekeskuse meeskond valmistas noori ette ametikooliks, avatud tööturul töötamiseks ja edukaks toimetulekuks töökeskuses. Töökeskus on arenenud ja laienenud ning pakub võimalusi just nendele inimestele, kes ei ole veel valmis töötama avatud tööturul. Paljudel juhtudel aga ei võimalda tervislik seisund noortel töötamist väljaspool kaitstud keskust.

Üheskoos õppides ja tööd arendades on keskus liikunud edasi positiivsete muutuste suunas. Üks olulisemaid koostööprojekte oli 2006 – 2008 a. Riikliku arengukava meede 1.1 „Õpikeskkonna kohandamine erivajadustega inimeste esmaseks kutseõppeks“ ja selles põhipartnerina osalemine. Projekti tulemusena loodi koostöö Tallinna Kopli Ametikooliga ja 01.09.2008 alustab keskuses kutseõpet 8 noort, kes on põhihariduse omandanud toimetuleku riikliku õppekava alusel. Arenduskeskus Juks pakub õppeks sobiva keskkonna ja pikaajalise töökogemuse erivajadustega noortega.

2007 aastal loodi keskuses REHABILITATSIOONIMEESKOND rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks. Meeskond koosneb 10 liikmest, kes vastavad Sotsiaalhoolekandeseaduse § 11 sätestatud riiklikult tunnustatud kvalifikatsioonile. Rehabilitatsioonimeeskonna liikmed on arst, psühholoog, eripedagoog, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, loovterapeut, pedagoog.